Võõrandamise vastane ümarlaud 2022

26.augustil 2022.a. said Tervise Arengu Instituudis toimunud ümarlaual kokku eriala eksperdid, et arutada vanemast võõrandamise probleemistiku üle 


Kohal olid esindajad lastekaitsest, ministeeriumitest, perekonnaõiguse advokaadid ja vabaühendustest. Kitsaskohtade kaardistamise ja lahenduste arutluse tulemusena pandi kokku 10 punkti, mis vajavad kohest tegutsemist.


Loe rohkem vanemast võõrandamise kohta.


Kliiniline gestaltpsühhoterapeut Kaire Talviste tutvustas sissejuhatavas ettekandes vanemast võõrandmist: “võõrandamise näol on tegu lapse kaudu teostatava psühholoogilise vägivallaga, kus laps on relv teise vanema vastu. Täielikult võõrandatud lapsed tõrjuvad täiesti adekvaatse vanema ära oluliselt jõulisemalt, kui näiteks vanema käe läbi kannatada saanud lapsed”.


Arutelu käigus tõdeti, et sellisel käitumisel on tõsised ja pikaaegsed tagajärjed nii lapsele kui ohvrist vanemale, kus äärmuslikud juhtumid päädivad enesetappudega. Talviste rõhutas, et “oluline on eristada võõrdumist ning võõrandamist. Võõrdumise puhul on lapsel vanemast eemalehoidmiseks temast endast lähtuvad põhjused (nt vanema vägivaldsus, alkoholism, hoolimatus jne). Võõrandamise korral keeldub aga laps oma vanemaga suhtlemast, sest teine vanem kasutab erinevaid manipuleerimise viise lapse häälestamiseks teise vanema vastu.”


Teiste riikide praktikaga tutvumisel selgusid väga erinevad lahendused. Lapsele Vanemad MTÜ esindaja Marta Vibo selgitas: “Näiteks Prantsusmaal on vanema ühepoolne otsus last mitte lasta teise vanema juurde võrdsustatud lapserööviga, ning see on kriminaalseaduse järgi karistatav. Aga samas mitmes USA osariigis ei järgne suhtluskorra rikkumisele tagajärgi, kui just ei pöörduta kohtusse.” Rootsis on aga vanemast võõrandamine karistatav nii rahalise trahvi kui ka suhtluskorra ja hooldusõiguse muudatusega võõrandava vanema kahjuks. 


Ümarlaua arutelu esimeste minutitega sai selgeks, et kuigi Eesti seadused võimaldavad väga paindlikke lahendusi, siis harjumuspärase tavapraktika kohaselt ei kasutata võimalikke vahendeid efektiivselt. Leiti, et põhiliseks puuduseks on Eestis antud teema uudsus ja seetõttu eriala ekspertide vähene ettevalmistus vanemast võõrandamise äratundmiseks ning selle kui lapse väärkohtlemise vormi tunnustamiseks.


Kokku pandi 10 ettepanekut, mille suunas peab Eestis töötama:



Kirjaliku kokkuvõtte koostanud:

Elo Madissoon, Lapsele Vanemad MTÜ esimees

Katrin Orav, perekonnaõiguse advokaat