Jagatud vanemlus

Jagatud vanemlus on pere korraldus, kus lapsed elavad vaheldumisi kummagi vanemaga. See võib olla elukorraldus, kus laps vahetab perioodiliselt elukohta kummagi vanema juures (tuntud ka kui vahelduv vanemlus või 50-50 vanemlus), või lapsevanemad elavad vaheldumisi lapse juures (tuntud ka kui linnupesa-hooldus).

Kui tihti vahetub elukoht?

Sõltuvalt lapse vanusest, vanemate korraldusest ja nendevahelisest distantsist/läbi saamisest vaheldub lapse elukoht alates iga 2-3 päeva tagant (väikelaste puhul tihemini) kuni tüüpiliselt iga kahe nädala tagant. Rootsis on levinud nädal-nädal suhtluskord. Vaata ka podcast’i sellises 50-50 vanemluses üles kasvanud lapsega, kes räägib oma kogemusest.

Kuidas mõjub jagatud vanemlus lapsele?

Üksikvanemaga kasvanud lastel on suurem risk vaimse tervise häireteks, kehavigastusteks, enesetapu sooritamiseks ja sõltuvuseks, kui mõlema vanemaga kasvanud lastel (Teadusuuringud Rootsist, Hiinast, Hispaaniast). Eesti ühiskonnas on üksikvanemlus väga levinud ka seetõttu, et puudub teadlikkus teiste perevormide kohta.

Jagatud vanemluse eeliseks peetakse lapse heaolu. Kui lahutus on alati riskifaktor lapse vaimse tervise ja tulevase heaolu osas, siis see erineb peremudeliti. Mitmed uurimistööd on näidanud, et jagatud vanemluses kasvanud lastel on vähem psühholoogilisi probleeme, vähem stressi ja kõrgem enesehinnang kui üksikvanemaga või peamiselt ühe vanemaga kasvavatel lastel (Teadusuuringud Rootsi riigi valimiga, 2.-9.aastaste laste kohta , ning koolieelikute kohta).

Linnupesa-hooldus

Veel vähem levinud jagatud vanemluse vorm on linnupesa-hooldus. Sellise perevorm puhul jäävad lapsed samasse kodusse elama, ning vanemad elavad vaheldumisi nendega koos ja vaheldumisi muus elukohas. Linnupesa-hooldus on palju haruldasem ja vähem uuritud perevorm, mis on jagatud vanemlusest veel enam lapsekeskne. Sõltuvalt lapsevanemate plaanidest võib see sobida näiteks lahku minemise perioodil mõneks kuuks kuni aastaks, kui ka pikema ajaliseks lahenduseks.

Uuring eesti lastekaitsjate seas sai antud perevormi osas palju positiivset tagasisidet, kuigi arvati, et Eesti lapsevanem ei ole reeglina nii ohvrimeelne, et suudaks laste nimelt niivõrd palju elu veel endise partneriga jagama (Tallinna Ülikooli teadlaste uuring). Soovitame lapse huve esikohale seadvatel vanematel kaaluda linnupesa-hooldust, kasvõi lahkumineku järgsel ülemineku perioodil paremat lahendust otsides! Kuula linnupesa vanemluse podcast’i Rafaela Lehtmega meie youtube’i kanalis.

Aga raha?

Jagatud vanemluse ja linnupesa-hoolduse negatiivseks pooleks peetakse nende kulukust. Jagatud vanemluse korral on mõlemal vanemal vaja omada piisavat suurt majapidamist ka laste jaoks, kui ka kanda lapse majapidamiskulud. Linnupesavanemluse korral tuleb ülal pidada mitte ainult ühist pere kodu, vaid ka mõlemal vanemal eraldi elamiseks elukohta (mida on ka vanemate vahel jagatud või elades uue partneri juures, tuues kulusid kõvasti madalamaks).

Soovid rohkem infot jagatud vanemluse ja praktiliste nõuannete kohta? Võta ühendust mõne meie MTÜ kogemuse baasil nõustajatega.