Teadusuuringud
Teadusuuringuid ...
...leiab palju interneti otsingumootorite kaudu otsides kas teadusuuringuid, või inglise keelseid lehekülgi, mis neid koondavad. Omalt poolt oleme koondanud valiku eesti-keelseid kokkuvõtteid koos viidetega originaalartiklitele.
Valitud uurimuste kokkuvõtted viidetega
Tänapäevaste jagatud vanemluse uurimistööde tulemused võtavad kokku 12 jagatud vanemluse eksperti üle maailma. Selles raportis räägitakse ka jagatud vanemluse rakendamise piirangutest lähisuhtevägivallale järgnevas olukorras.
Rootsi terviseameti uuringu järgi on üksikvanemaga kasvanud lastel kaks korda suurem risk sooritada enesetappu kui mõlema vanemaga kasvanud lastel. Neil on veel suurem risk vaimse tervise häireteks, kehavigastusteks ja sõltuvuseks, mis poistel tõsisem kui tüdrukutel.
Hiinas tehtud uuringu järgi on vähemalt ühe vanema puudusel üles kasvanud lastel rohkem depressiooni, sotsiaalset ja füüsilist ärevust. See näitab, et mõlema vanema osalus lapse elus on oluline läbi eri kultuuride.
Hispaania teadlased leidsid, et vanemast võõrandudnud lapsed jäävad ka tulevikus tõenäolisemalt oma lapsele võõraks. Lisaks esineb võõrandamise all üles kasvanud lastel täiskasvanu eas rohkem depressiooni, ärevushäireid, meelemürkide kuritarvitamist, madalam enesehinnang, raskused lapsevanemana ja kõrgem lahutuse tõenäosus. Mitmete sarnaste uurimistööde kokkuvõtteks võib väita, et lapse võõrandamine vanemast on vaimne vägivald lapse vastu.
Rootsi teadlase ja lastepsühholoog Dr. Malin Bergströmi uurimistööd näitavad, et jagatud vanemluses kasvavatel lastel on vähem psühhosomaatilisi probleeme, kõrgem enesehinnang ja vähem stressi kui üksikvanemaga kasvanud lastel.
Kas väikeste laste puhul saab rakendada erinevates kohtades ööbimist, või isegi jagatud vanemlust? Dr. Richard Warshak’i poolt koondatud enam kui 100 psühholoogia ja sotsiaalvaldkonna professionaali poolt kokku pandud konsensus raport soovitab alla 4-aastastel lahus elavate vanematega lastel veeta öid mõlema vanema juures. Võeti arvesse, et selline korraldus vähendas teisest vanemast võõrandumise riski, suurendas kummagi vanema pühendumist lastele ja ei toonud kaasa negatiivseid tagajärgi.
Kas jagatud vanemlus sobib ka väikestele lastele? Üle kolme tuhande 3-5-aastase lapse valimiga tehtud uuring Rootsis näitas, et jagatud vanemlusega perede 3-5-aastastel lastel on vähem psühholoogilisi probleeme kui sama vanadel lastel, kes elasid peamiselt ühe vanema juures.
Kuidas mõjub jagatud vanemlus eri vanuses lastele? Rootsi teadlaste ja lastepsühholoogide uuringud näitasid, et nii jagatud vanemlusega peredes kasvanud 2-9-aastastel kui ka 10-18-aastastel lastel oli vähem psühholoogilisi probleeme kui peamiselt ühe vanema juures elavatel lastel. Soovitame hoida mõlemal vanemal tihedat kontakti nii väiksemate kui ka suuremate laste puhul
Lapse enesehinnangut mõjutavad sotsiaalne keskkond, vanus, iidolid ja muud. Soome teadlane Dr. Jani Turunen on leidnud, et mõju on ka pere struktuuril. Nimelt on üksikvanemluses üles kasvanud 10-18-aastastel lastel madalam enesehinnang kui jagatud vanemluses kasvavatel lastel.
Sotsiaalkindlustusamet viis Euroopa Majanduspiirkonna ja Norra toetuste abil (2014–2021) ellu programmi „Local Development and Poverty Reduction“ projekti „Riiklik perelepitussüsteemi loomine“. Projekti oluline eesmärk on luua eeldused ja jõustada perelepitussüsteemi, lahendamaks lapse elukorraldust puudutavad küsimused eeskätt kohtuväliselt perelepitaja juures, ja seega on projekti oluliseks sihtrühmaks ka lahku läinud või lahku minevad lapsevanemad, kes võivad potentsiaalselt vajada perelepitusteenust, aga ka lastega töötavad spetsialistid, nagu lastekaitsetöötajad, kohtunikud, lastekaitsetöötajad jm. 2020. aasta kevadel nägi Sotsiaalkindlustusameti lastekaitse osakond ette vajadust lahku läinud lapsevanemate raskustest paremini aru saada ja avaldas ankeedi „Minu lahkumineku kogemus“. Eelkõige huvitas analüüsi koostajaid, millistest kanalitest lapsevanemad otsivad ja leiavad abi ning kas nad on seni saadud toetusega rahule jäänud. Analüüsi tulemusi kasutatakse sellest lähtuvalt eelkõige perelepituse ja sellega seotud teenuste väljakujundamisel ning lapsevanemate suunal tehtava teavitustöö korraldamisel.
Kas teadsid, et linnupesa-vanemlus on selline perevorm, kus lahku läinud vanemate lapsed jäävad ühte koju elama ja vanemad elavad koos nendega kordamööda, hoolitsedes laste eest vaheldumisi - kolijateks on vanemad, mitte lapsed.
Tallinna Ülikooli teadlased uurisid lastekaitsetöötajate kogemusi selle elukorraldusega ning leidsid, et tegemist on Eestis veel vähetuntud, kuid väga lapsesõbraliku lahendusega.